Lühike vastus: hea energiaga koht, mis tõmbab nagu magnet. Pikem vastus: täpselt ei tea, aga võime oletada.

Üks seletus peitub ilmselt asjaolus, et suhtlusring on lai ja hea sõna levib. Erialakeeles nimetatakse seda vist soovitusturunduseks – paistab, et see tõesti toimib. Võtab küll makstud reklaamist rohkem aega, kuni hea sõna õigete inimesteni jõuab, aga seda veenvamalt. Ja haani keeles öeldaksegi: kipõt olõ’i, aigu um ehk kiiret pole, aega on.

Tõepoolest, igal aastal maandub meie juures ägedaid inimesi nii Eestist kui ka maailma eri paigust. Sest keegi soovitas: tulla kaugtööd tegema ja ennast laadima, tutvuma põlise Haanimaa eluolu ja traditsioonidega, pärimuse ja muusikaga, või matkama, sportima. Mõni tahab aja maha võtta ja lihtsalt omaette olla, vaikuses välja puhata, terveneda. Elu näitab, et kes on meie juurde sattunud, soovitab sõbrale või tuleb ise tagasi.

Esimesest korda päris üksi

Tagasi tulevad nii piiritagused külalised kui ka Eesti inimesed. Eriti need, kes käisid siin üksi. Mõnele oli see elu esimene kord olla üksinda reisil ja eemal suurlinnaelu välisest virr-varrist – olla iseendana iseendaga. Siinne ruum sobib selleks ideaalselt. Ja kes on rahulikku eneses olemise tunnet kogenud Haanimaa tervendavatel maastikel ning suure ilma kära hakkab uuesti segama, tempo ja tehnoloogia kipuvad juhtimist üle võtma, tuleb jälle tagasi. Vahepeal aga soovitab sõpradele, tuttavatele, kolleegidele.

Meie majake ei ole kogu aeg rahvast täis, ja see on hea. Majavaim vajab ka puhkust! Kuigi me pole läbisõiduhoov, käib inimesi pidevalt – tulevad seansile või personaalsele kontserdile, ohustatud põlistõugu maalambaid vaatama ja naturaalset värvimata lõnga küsima, lihtsalt niisama olema ja juttu ajama, et oma sihte seada. Jah, mittemidagitegemise õppimine on antropotseeni inimesele väljakutse. Haani Loometare kogemuse põhjal võib aga öelda – tulemuslik aeglustamine on väga tõhus viis, et eluga edasi minna rahulikuma ja rõõmsamana. Seejuures ei jää selles seisundis miski tegemata, vaid pigem vastupidi: tekib uus hingamine, uus võimekus, uus efektiivsus.

Teist korda juba mitmekesi

Uut hingamist ja loomingulist inspiratsiooni otsivad nii üksi tulijad kui ka väikesed tiimid ja huviliste grupid, pered ja sõpruskonnad. Nii et kui esimesel korral sai veedetud meie juures näiteks tegus kaugtöönädal päris üksinda, on mõnel järgmisel korral kaaslane või pere ühes. Huvituvad meie muusikast, maastikest, maaelust.

Mullu jõudsid Haani Loometarre esimesed külalised Jaapanist – väike grupp pärimuse huvilisi. Saades osa regilaulude ja pillilugude jagamisest, viisid nad koju kaasa vahetu kogemuse Haanimaa loomeradade puudutusest. Torupill ja parmupill jätsid kõige ehedama kõlaelamuse, samuti matk loomaradadel. Sama tõdes ka aasta varem käinud diginomaadide grupp – nii loomarajad kui loomerajad on vaja ikka ise oma sammuga ära mõõta. Koprarajale valgete tennistega minna pole kõige mõistlikum, seda nad taipasid ka, ent käidud sai ja liigutavad elamused kaasa pakitud.

Teiste seas peatus 2025. aastal Haani Loometares põlisameerika pärimuse hoidja ja tseremooniameister Rupert Encinas, indiaaninimega Kotkas Lendab. Haanimaa kogukonnale tuli Arizonast pärit Tohono O’odhami indiaani hõimu liige külla sügisesel pööriajal, et võtta osa pööripäeva tähistamisest Kaudimäel ja tutvustada ka oma rahva traditsioone. Meie juures tegi ta lähemat tutvust ohustatud põlistõugu Kihnu maalammastega, kellel on muuseas kõigil passid. Mitte küll Ameerikasse lendamiseks, vaid põlvnemise ajalugu tõendava sugupuu dokumenteerimiseks. Kui pakub sullegi huvi, saame näidata.

Kolmandat korda ja rohkemgi

Rändajaid, kes üksi või mitmekesi meie juures peavarju leidnud, on mitmelt poolt mujaltki kui Jaapanist või Ameerikast. Vahel tundub, et väliskülalised leiavad Haani Loometare üles isegi enne kui eestimaalased. Mine tea, võib-olla kõlab hea sõna piiri taga heledama häälega. Rõõm on iga tulija üle, kes tunneb päriselt huvi ja väärtustab paika, kuhu jõuab.

Kaugtööparadiis, mis siin Kagu-Eesti kaugtöövõrgustiku Kupland kvaliteedimärki kannab, sobib eelkõige eesmärgistatud tulijale. Kuigi paljud meie külalised on varem kuppelmaastikule sattunud, kogevad nad siin Haani mättal mingit erilist rahu. Olgu tuleku eesmärgiks kaugtöö, loomingulise projektiga tegelemine, soov end laadida ja tervendada või lihtsalt SUP-lauaga sõita ja lõõgastuda – kõik nad ütlevad, et hea meelega jääks kauemaks. Paljud seansile tulijad jõuavadki tagasi veel kolmandat-neljandat korda ja rohkemgi.

Pidutsemiseks Haani Loometare ei sobi, kuigi lonksu mõdu pärast kosutavat sauna meie puhta rabajärve ääres või klaasikese head veini tegusa kaugtööpäeva lõpetuseks võib siin enesele lubada ikka. Esimesena soovitame muidugi meie majaveini „Haani harmooniline“ – mustsõstra-vaarika veini, mis küpses kuus kuud tammevaadis siinsamas lähedal Uue-Saaluse veinitalus, kus pererahvas valmistab käsitööna kõrgelt auhinnatud marjaveine. Järgmisena soovitame maitseelamusi Suures Munas, mõnusaima atmosfääriga restoranis maailma serval. Ja siis muusikaelamusi, näiteks personaalset muusikarännakut, mida saab meie metsaonnis kogeda koos laulja ja laululooja Anu Tauliga. Rõuge valla ettevõtjad on väikesed ja usinad, konkureerimise asemel otsime koostööd ning turundame üksteist soovitades!

Tulemusliku aeglustamise õpilased

Haani Loometare lihtne luksus on üllatanud nii piiritaguseid meediategelasi kui ka maailmarändureid, kellest mõned nimetavad end diginomaadideks. Võrumaa väikesest kaugtöötalust ei leia nad kõrgläikega kööki, vaid midagi muud. Kirju reisikogemusega rahvas, kes hindab omasuguseid, kuid huvitub ka kontaktidest kohaliku kogukonnaga, vajab sageli tegelikult aega ja kohta enesega kohtumiseks. Puhast õhku, järvevett. Privaatset ruumi ja kodust turvalisust, milles oma elukogemusi seedida, neile peegeldusi saada ning uusi vaatenurki koguda.

Seda on nad siit meie juurest leidnud ja tänuga kaasa võtnud. Aitäh tulemast ja edasi jagamast! Nõnda see soovitusturundus toimibki omalaadse aeglustamise kunstina nii meile endale kui ka täpselt tabatud külalistele – aeglaselt ja mõjusalt.

Üks on kindel. Me kõik oleme inimesed oma uute elukogemuste, taipamiste ja sügavama enesetundmise otsingul. Lihtsus ja kvaliteet kõnetab. Ehedus ja personaalsus puudutab. Aga kõik ei pea olema ideaalselt viimistletud ja viimase peal, pigem natuke metsik või isegi mõtsik. Piiritu avarus tähise Linnutee serval. Ahi köeb ja vaikus avab meeli … nüüd kiskus liiga poeetiliseks. Eks lõputule müügikasvule orienteeritud tehnokraatlik maailm annab niikuinii varem või hiljem inimesele märku, et peame õppima tulemuslikult aeglustama.

Haanimaa tervendavad maastikud kõnetavad üksnes neid, kes on selleks valmis. Kui tead sõpra, kes siia tulekuks küps, või tunned ise kutset – koputa Haani Loometare uksele!

Lõuna-Eesti turismiklastri veebis avaldatud artikli leiad siit.